Aarhus Universitets segl

Nr. 721: Seabirds and marine mammals in Northeast Greenland. Aerial surveys in spring and summer 2008

Boertmann, D., Olsen, K. & Nielsen, R.D. 2009.

 

Eqikkaaneq

 

Nalunaarusiami uani timmissanik miluumasunillu imarmiunik Tunup avannaani, Kap Coster-ip, Blosseville Kystenip Kap Morris Jesup-illu (Kalaallit Nunaata avannamut isua) akornanni kisitsinerit marluk eqqartorneqarput. Timmisartornerit piffissani marlunni ingerlanneqarput: Majip naalerneraniit junip aallartilaarneranut aammalu julip naalerneraniit augustusip aallartilaarneranut.

 

Pilersaarut nalinginnaasumik KANUMAS-områdenik (uuliasioqatigiiffiit assigiinngitsut arlallit 1990-ikkunni sajuppillatitsisarlutik Tunup avannaata kangiata avataani imarujussarmi misissuiffigisimasaat, (titartagaq/figur 1-ip takutippaa Tunup avannaata kangiani KANUMAS-områdeqarfik) taagorneqartuni uumasunut tunngatillugu ilisimasassanik nalinginnaasunik katersinermut ilaavoq. Suliaq Råstofdirektoratimit aningaasalersorneqarpoq ilisimasassallu katersorneqartut uuliasiornermut tunngatillugu avatangiisinik nalilersuinermut ilaatinneqassapput.

 

2008-mi timmisartornerni salliutillugu siunertaavoq timmissat miluumasullu imarmiut eqiterusimaffiginerusaasa sumiinnerat paasiniarlugu. Pingaartumik majimi sinerissap saavani aakkarneqarfinni (polyniani) timmissat imamiut julimilu piaqqiorfimminni (innani qeqertanilu) katersuusimasarput aammalu timmissat alluumasartut isat katersuusimasarfii paasiniarneqarput (titartagaq/figur 2).

 

Kisitsinerit amerlanersaat ”tamakkiisumik kisitsinerupput” imaappoq sineriak sikullu sinaava sinerlugu eqiterusimasunik amerlasuukkuutaanilluunniit ujarlerneqarluni. Majimi-junimi aakkarneqarfinni Nordøstvandimi Scoresby Sundimilu narlusuumik timmisarluni peqqissaartumik kisitsinerit misilinneqarput (titartagaq/figur 3).

 

Julimi kisitsinissaq sioqqutitsiarlugu kisitsisut Jameson Landimi nerlernik isasunik kisitsipput. Kisitsinerup taassuma inerneri nunap assingani takutinneqartumi ilaapput, kisiannili amma allakkoortillugit nalunaarutigineqarumaarlutik.

 

Kisitsinerni inernerit nunap assingini titartakkani 6-34-mi saqqummiunneqarput.

 

Majimi timmissanit najorneqarnerpaat tassaapput aakkarneqarfiit, polyniat, pingasut Scoresby Sundip, Wollaston Forlandip Nordøstvandillu eqqaanniittuut. Timmissat siammarsimanersaraat miteq nalinginnaasoq, taakkunannga 27.000 missaat sinerissani kisinneqarput: 4600 Nordøstvandimi, 13.000 Wollaston Forlandimi 6500-illu Scoresby Sundimi (titartagaq/figur 12). Kisitsisinut taakkununnga Tunup avannaani mitit tamarmiusut amerlanersaat ilaasimassagunarput.

 

Mitit siorakitsut amerlasuut taamaallaat Nordøstvandimi takuneqarput 1500 missaanniittut, miternik siorartuunik ilaqartut (titartagaq/figur 13).

 

Appaliarsuit timmissanut allanut naleqqiullugit amerlanipilorujussuusut Scoresby Sundimi immanilu qanitaaniittuni taamaallaat takuneqarput. Erniorferujussui Liverpool Landip Volquart Boon Kystillu sineriaanniipput.

 

Miluumasunik imarmiunik takusat soqutiginarnersaraat Nordøstvandip kujammu sinaani qilalukkat qernertat ataatsimoortitertut arlariijaat (ataatsimoortukkuutaat 17-it minnerpaamik 32-inik qilalugartarqartartut, (Titartagaq/figur 25) aammalu Nordøstvandimi aaverpassuit. Tamaani narlusuumik timmisarluni kisitsinikkut takusat amerlassusiinik naatsorsuinerup inerneraa aarrit 470-iusut (95% usikkerhedsinterval atorlugu: aarit 100-2207) Kisitsit taanna aavernut kisitsinermi aqqaamasimasinnaasunik ilaqartinneqanngilaq. Sinerissami minnerpaamik katillugit aarrit 104 takuneqarput (tassani kisitsinermi ilannguteqqittoorneqarsimasinnaasut naqqiutigalugit). Aarrit tamakkua ilarpassui arnaviaapput piaqqisartut; sineriak atuarlugu kisitsilluni timmisartornerni marlunni taakkunani katillugit minnerpaamik piaqqat 15-it takuneqarput. Wollaston Forlandi-ip aakkarneqarfiata sinaavani aamma aavernik 20-nik takusoqarpoq majip 25-ani.

 

Juli-augustusimi Dove Bugt-ip kujataani timmissat sinerissami takussaanerujussuupput. Tamatuma avannaani suli sikuuvoq avammamut <st1:place w:st="on"><st1:PlaceName w:st="on">Holm</st1:PlaceName> <st1:PlaceType w:st="on">Land</st1:PlaceType></st1:place> tikillugu, tassanngaanniilli imaroqqilluni (Nordøstvandet).

 

Timmissat erniorfii pingaarnerit tassaapput qeqertat innallu timmiaqarfiusut. Kisianni Kap Stewardimi innani sinerissanilu Scoresby Sundip aakkarneqarfiata sinaaniittuni timmiaqarferujussuit kisitsiffigineqanngillat timmissat akornusersorumanagit. Qeqertat timmiaqarfiit pingaarutillit makkuupput: Dunholme, Jackson Ø, Vinterøer, Hvalros Ø, Renskæret, Maroussia aamma Henrik Krøyer Holme.

 

Timmissat imarmiut piaqqiorfiit siornatigut nalunaarsorneqarsimanngitsut katillugit 62-it tamaaniipput. Tamakkunaniipput ilaatigut Sabinemåge, naajavaarsuk, sildemåge aamma imeqqutaallat (titartagaq/figur 4). Pingaartumik naajavaarsummut tunngatillugu uisaallaatissaavoq, tassami timmissap taassuma piaqqiortarfii siornatigut ilisimaneqanngitsut katillugit 12 nassaarineqarmata (titartagaq/figur 32), ilaatigut amerlajaarsuit ineqarfiat Independece Fjord-ip paavaniittoq puttaami sioqqanik ujaraaqqanillu qallersimasumi (Boertmann et al. in press).

 

Nerlerittaaq knortegæs-it piaqqiortut isasullu siornatigut tamakkoqartarneranik ilisimaneqanngitsumi nunami annertujaarujussuarmiittut takuneqarput (titartagaq/figur 10), maannamullu Kalaallit Nunaanni tuullimmik takuffiit avannarpasinnersaat Fyn Søp qanittuani takkuigineqarpoq (titartagaq/figur 6).

 

Timmiarli juli-augustusimi siaruarsimanerpaaq amerlanerpaarlu tassaavoq miteq sigguttooq (titartagaq/figur 12). Arnavissat piaqqisartut Nordøstvandimi eqqaanilu tamatumalu avannannguani arlalinni takuneqartarput. Tamakkualu tassaapput maannamut aatsaat taamak avannarpasitsigisumi timmissat taakkua piarqiorfiannik takuffiit. Sumi tamaanili sinerissap sikoqanngitsortaani mitit amerlallutik takussaaqaat, pingaartumik Blosseville Kystip kangerluini amerlasoorujussuit isasut takuneqarput Islandimeersimasinnaasutut ilimagineqarsinnaasut. Soorlu allerit isasut eqimattakkuutaat sinerissami Dove Bugtenip kujataaniittumi sumi tamaani amerlapput (titartagaq/figur 14. Kisiannili mitit siorakitsut tupaallannartumik akuttupput, taamaallaat marlunni eqimattat annertunerusut isasut takuneqarlutik (titartagaq/figur 13).

 

Nerlernat nerlerillu siggukitsut isasut Jameson Landimi kisinneqarput sinerissami kisitsinissat sioqqutitsiarlugu (titartagaq/figur 9, 11). Tamaani isasut 1988/1989-imi kingullermik kisitsinermut naleqqiullugu pingasoriaammik amerlisimapput. Hold-With-Hopemi aamma Wollaston Forlandimi nuna pukitsunnguaq, 1988-imi kisitsiviusimasoq, qarsuallugu timmisartorneqarpoq, tamaanissaaq nerlerit isasut 2008-mi taamanimut naleqqiullugu amerlanerujussuupput. Nerlerit siggukitsorpassuit isasut Skjoldungeelvip aamma Bliss Bugtip Johannes V. Jensen Landimiittup eqqaanni takuneqarput (titartagaq/figur 11).

 

Juli-augustusimi qilalukkat qernertat aarrillu tupaallaannartumik ikittuinnat Nordøstvandimi takuneqarput. Akerlianilli Dove Bugtimi Store Koldewey-ip kimmut sineriaani qilalukkat qernertat eqimattakkuutaat amerlasuut takuneqartarput (titartagaq/figur 25). Sikup simaavini sinerissamilu katillugit arfiviit 5 takuneqarput (titartagaq/figur 24).

 

 

 

Hele rapporten på engelsk  pdf (14.4 MB)