Aarhus Universitets segl

Nr. 775: Environmental monitoring at the former lead-zinc mine in Maarmorilik, Northwest Greenland, in 2009.

Johansen, P., Asmund, G., Rigét, F., Johansen, K. & Schledermann, H. 2010. Environmental monitoring at the former lead-zinc mine in Maarmorilik, Northwest Greenland, in 2009. National Environmental Research Institute, Aarhus University. 32 pp. – NERI Technical Report No. 775.

Eqikkaaneq

Maarmorilimmi Uummannap eqqaaniittumi aatsitassarsioqatigiiffik Greenex A/S 1973-imiit 1990-imut aqerlussamik zinkissamillu qalluinermik ingerlataqarpoq. Aqerlussaq zinkissarlu annermik nassaasaavoq qaqqami Inngili Qernertumik taaguutilimmi. Qaqqami tassani aatsitassaq 600 meterinik qatsissusilimmiit piiarneqarpoq Affarlikassaanullu silaannakkut ikaartaassuit atorlugit Maarmorilimmut suliarinneqarfissaanut aqqussorneqartarluni. Aqerloq zinkilu akuiakkat umiarsuarnut usiliussuunneqartarput Europamilu aatsiterivinnut ingerlanneqartarlutik.

Aatsitassarsiorfiup ingerlanerata nalaani mingutsitsineq qassiinik aallaaveqarpoq. Akuiagassap aserorterneqarneratigut akuiakkallu angallanneqarneratigut avatangiisit pujoralatserneqartarput. Aserorternerlukuttaaq pujoralatsitsisuusarput, aammali aqerlumik zinikimillu imermut taratsumullu seerititsisarlutik. Mingutsitsinerpaajuppulli akuiarnerlukut ”tailings”-inik taaneqartartut Affarlikassaanut eqqarneqartartut immamullu kiviorartartut. Aatsitassarsiorfik matummat aserorternerlukut qallorneqarput Affarlikassaanilu akuiarnerlukut ”tailingit” qaavinut iliorarneqarlutik.

Kangerlunni Maarmorillup eqqaaniittuni avatangiisit 1972-imiilli misissuiffigineqartarput taratsup, marraap, naasut uumassusillillu assigiinngitsut (qeqqussat, uillut, raajat, aalisakkat ujaqqallu naaneri qillinerit) misissuagassanik katersuiffigisarnerisigut. Nalunaarusiami matumani saqqummiunneqarput misissuinernit 2009-imi ingerlanneqartunit paasisat.

Aqerlup zinkillu aatsitassarsiorfimmiit pujoralatserinikkut siammarsimanerat misissorneqartarpoq tamatuma eqqaani qillinerit (ujaqqat naaneri) Cetraria nivalis aqerlumik zinkimillu akoqarnerinik misissuiffigiumallugit katersortarnerisigut misissoqqissaartarnerisigullu, taakkumi imeq, inuussutissat minguillu qaamikkut tigoorartarpaat. Qillinerit 2008-imi mingutsitaanngitsumiit Maarmorillup eqqaannut nuunneqartut 2009-imi aqerlumik zinkimillu akoqarnerulersimapput. Affarlikassaani, Qaamarujummi Qeqertannguanilu erseqqivissumik aqerlumik akoqalersimapput, tassa akoqanngitsunut naleqqiullutik grammimut 2 aamma 10 mikrogrammit (panerlutik oqimaassusii) akornanni akoqalersimasaramik. Zinkimik akui taama qaffasitsiginngillat Maarmorilimmullu qanittumi taamaallaat akoqarnerulersimallutik. Pujoralatsigut mingutsitsinerup allanngoriartornera paasilluarumallugu 1996-imiit qillinernik nuussisalernermiit allanngorsimaneranik malunnartoqanngilaq.

Uillut ulluttagaaniittut immamiit taratsumik, uumassusilinnik sunillu mikisuaqqanik tigooraasaramik immap mingutsitaasimaneranik uuttuinermut atorneqarsinnaapput. 2008-mi uillut sunnigaasimanngitsut sumiiffinnut arfineq-pingasunut Maarmorilimmiit assigiinngitsunik ungasissulimmut nuussorneqarput. Taakku 2009-imi misiligutissanik tigooraavigineqarput. Uillut nuussat aqerlumik akui Affarlikassaani, Qaamarujummi aammalu Qeqertannguani ukiup ataatsip ingerlanerani qaffariarsimapput. Zinkimik akuat sumiffimmi annikitsuaraannarmi taamaallaallu Maarmorilimmut qanittuararsuarmi alleriarsimavoq. Uillut aqerlumik akoqassusiat aatsitassarsiorfiup matunerata kingorna appariarsimaqaaq, ukiumut agguaqatigiissillugu 5,5%, tassa sumiinnerat apeqqutaalluni 2,2%-imiit 8,6% allanngorarluni.

Tamakku tamaasa ataatsimut isigalugit paasinarpoq 2009-imi suli aatsitassarsiorfiusimasoq 1990-imi unissimasoq sunniusimasimasoq. Pujoralatserineq nunami suli takussaavoq allannguuteqarneranik malunnaateqarani, imaanili mingutsitsineq annikilliartorsimalluni.

Hele rapporten i pdf-format (2,32 MB)