Aarhus Universitets segl

Nr. 524: Råstofaktiviteter og natur- og miljøhensyn i Grønland (GL)

Faglig rapport fra DMU nr. 524: Råstofaktiviteter og natur- og miljøhensyn i Grønland. Boertmann, D.M. 2005. 114 s.

 

Eqikkaaneq

 

Kalaallit Nunaanni politikkikkut amerlanerit isumaqatigiissutigaat aatsitassanut ikummatissanullu tunngasut inuussutissarsiutitut isumalluutaasinnaasutut piorsarneqassasut. Tamanna peqatigalugu aamma politikkikkut erseqqissumik piumasaavoq aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsineq teknikkikkut, isumannaallisaanikkut avatangiisinullu sammitillugu illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqassasoq.

 

Kalaallit Nunaanni aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit avatangiisinik pinngortitamillu mianerinnilluni ingerlanneqarnissaat Aatsitassat Ikummatissallu pillugit Inatsit aqqutigalugu killilersugaapput, aamma avatangiisit pinngortitallu mianerineqarnissaata tungaatigut inatsisini aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit ilaatinneqanngillat. Tamatuma kingunerisa ilagaat Kalaallit Nunaanni pinngortitatut eqqissisimatitani aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinissamut periarfissaqarnera.

 

Aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit aamma avatangiisinik pinngortitamillu illersuiniarnerup imminnut assortuussinnaaneri, Kalaallit Nunaannilu taamatut imminnut aasortuuttut aaqqinniarlugit qanoq iliortoqarnersoq nalunaarusiami matumani nassuiarneqarput.

 

Nunap ilaani pinngortitatut eqqissisimatitaasuni ingerlatsisoqarsinnaatitaanera eqqaassanngikkaanni aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit avatangiisit pinngortitallu tungaatigut killilersugaanerat ataatsimut isigalugu Kalaallit Nunaanni Avatangiisit Pinngortitarlugu illersorniarlugit Inatsisinut naapertuupput. Aatsitassat ikummatissallu pillugit Inatsit ataasiakkaatigut allaat sakkortuneruvoq, soorlu assersuutigalugu sumiiffinnik (illersorniarneqanngikkaluanik) toqqaasarnikkut, taamaattuni aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatat tamaani uumasut pissutigalugit killilersugaasarmata.

 

Nunap ilaani immikkoortut aqqaneq marluk Pinngortitap illersorneqarnissaanik Inatsisikkut eqqissisimatitaapput. Taakku saniatigut timmissanik illersuiniarfiusut 13-iupput (ingerlatsinerit timmissat piaqqinerisa nalaanni killilersugaasarlutik) kiisalu ingerlatat suulluunniit qaqqat qeqertallu timmissat ineqarfiisa qanittuini killilersugaasarlutik. Tunumi Tunullu Avannaani Nuna Allanngutsaaliugaq taama eqqissisimatitaasut annerpaartaraat. Aamma nunap ilaani pinngortitatut eqqissisimatitat marluk nunat tamalaat isumaqatigiissutaanni ilaatinneqarput: Tunumi Tunullu Avannaani Nuna Allanngutsaaliugaq UNESCO’p nunap qaani imermilu uummasoqarfinnik eqqissisisimatitsinerani, aamma Ilulissat eqqaani Kangia UNESCO’p nunarsuarmi kingornussat pillugit isumaqatigiissutaani.

 

Nunat tamalaat pinngortitamik illersuiniarlutik isumaqatigiissutaat pingaarutilik aamma alla tassaavoq Ramsarkonventionen. Taanna naapertorlugu nunap ilaani sumiifiit aqqanillit pinngortitaq nunani tamalaani uumasut naasullu sumiiffigisaminni naleqqussarsimanerat eqqarsaatigalugu pingaarutilittut aamma immikkut paareqqissaagassatut toqqarneqarsimapput. Nunap ilaani immikkoortut taakku tamarmik aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerup uumasut pissutigalugit killilersugaaffissaatut Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup toqqagaanut ilanngunneqarput.

 

Avatangiisit eqqarsaatigalugit aamma taamatulli nunat tamalaat arlalissuarnik isumaqatigiissuteqarput: Kyoto, MARPOL, OSPAR, Londonkoventionen, il.il. Tamakkunani aalajangersakkat ataatsimut isigalugit aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinermi najoqqutassianut killilersuutinullu, aamma oliamik nassaarniarnermik qalluinermillu ingerlatsinissamut akuersissutit nutaamik ilusiligaaneranni, ilanngullugit sunniuteqartitaapput.

 

Aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerup aamma pinngortitamik avatangiisinillu illersuiniarnerup imminnut assortuuttuusinnaanerinut ingerlatat qanoq annertutigineri qanorlu sivisutigineri apeqqutaapput. Nassaarniarluni ingerlatsinerit nalinginnaat piffissami killilimmi ingerlagajuttarput aammalu pinngortitaq ileqquatut iliseqqinneqarsinnaasarluni, taamaattullu pisortanit illuatungilerneqarsinnaalluartarput nunap ilaani pinngortitaq ingerlatseqatigiiffiit suliffigiumasaat pillugu sukumiisumik ilisimasat tunngavigalugit killilersugaasinnaasaramik.

 

Aatsitassanik ikummatissanillu piiaanerit allatut ajornartumik pinngortitamik avatangiisinillu illersuiniarnermut ataavarnerusumik assortuuttuusinnaasarput. Soorlu assersuutigalugu tamaani uumassusillit sunniivigineqaratarsinnaapput, uumassusillit assigiinngisitaartut ikilisinneqarsinnaapput, aamma peqqutitsingitsoornikkut pinngortitaq ileqquatut iliseqqinneq ajornarsisinnaalluni. Taama pisoqarsinnaavoq sumiiffinni aalajangersimaqqissaartuni pinngortitap avatangiisillu misissueqqaarnermi pisunit sakkortunerujussuarmik sunniivigisaanni. Taamaattorli assortuunnerit taamaattut ilarpassui pisortat akuersissuteqarnerminni anguniagaat piumasarisaallu aqqutigalugit akuerineqarsinnaasunngortillugit annikillisarneqarsinnaaput. Sunniinerit qanoq ittuunerinut ingerlassat qanoq annertutigineri apeqqutaapput. Nalunami kuultitiorfik anginngitsunnguaq pinngortitamut avatangiisinillu ikittuinnarnik annikitsuinnarnillu akornusiisinnaavoq, oliasiorfissuarli atortorpassuaqarfiusoq amerlanerungaartunik, aamma arlalippassuartigut imaannanngitsunik eqiterutiinnartunillu akornusiisinnaalluni.

 

Pinngortitamut avatangiisinullu akornusiinerit annerpaat pilersinnaapput Kalaallit Nunaata avataani immami annertuumik oliaarluertitsisoqassagaluarpat. Taamaattup pinngortitamut avatangiisinullu sunniutai annertoorujussuussapput sivisuumillu atuuttussaallutik, sunniutigisaalu uumasoqassusianut naasoqassusianullu sunniisinnaaleratarsinnaallutik. Oliakoortoqareersimatillugu tamatuma sunniutaasa pitsaaliornissaat akiorniarnissaallu ajornakusoortorujussuupput, taamaattumillu ingerlatseqatigiiffiit peqqissutsikkut, isumannaallisaanikkut avatangiisilerinikkullu suliaat aqqutigalugu oliakoortoqarnissaata aarlerinaataa millisarniartariaqarluni.

 

Aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit pinngortitamik avatangiisinillu sunniineri aamma massakkut inuit allatigut ingerlatsinerisa sunniutigisartagaannut atatillugit isigisassaapput, tassami ingerlassap sunniutai aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerup sunniutaanut sakkortusaataasinnaammata, paarlattuanillu. Soorlu assersuutigalugu Kitaani timmissat ilaat piniagaanerujussuarmikkut sunnigaapput. Timissat tamakku ilaat oliakoortoqarneratigut ikilisinneqassagaluarunik siornatigutut amerlatigileriartoqqissinnaanerat piniagaaneratigut annikillisarneqassaaq.

 

Misissueqqarnerit misissueqqissaarnerillu sunniutaat Kitaani pinngortitami avatangiisinilu ingerlassat allat, soorlu umiarsuit angallannerata, qulimiguullit ingerlaartarnerisa, kinguppanniarnerup sinerissallu qanittuani piniarnerup sunniutaannut arlalippassuartigut assingussuteqarput. Taamaattorli oliasiorferujussuarmit silaannaap akuinik gassinik silaannaap pissusianut sunniuttartunik aniatitsinerup Kalaallit Nunaata aniatitai taamaattut annertusiterujussuarsinnaavaat, aamma oliakoornerup nassatai massakkut Kitaani ingerlassat allat sunniutaannit annertunerujussuusinnaapput.

 

Nunap ilaani pinngortitap immikkut ittumik illersorneqartariaqarfiini aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit eqqarsaatigalugit salliutillugit iliuusissatut makku siunnersuutigineqarput: Ilisimasat ullumikkornit annertunerujussuusariaqarput. Ingerlatsinerup misissueqqaarnermiit piiaanermut kiisalu atortut peerneqarnerannut iluunngarmi avatangiisinut sunniutigisinnaasai nalilersorneqartariaqarput (EIA), kiisalu aamma nunat sananeqaataat pillugit paasissutissaanik katersueriaaseq GIS atorlugu sakkussamik qarasaasiatigoortumik pilersitsisoqartariaqarpoq, tassuuna pinngortitamik illersuiniarnikkut soqutigisat aamma aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit sunniutaat, sumiiffiillu tamatumani pineqartut pisortanit aqunneqarnerat imminnut ataqatigiissarneqassammata.

 

Pinngortitami uumasut illersorniarlugit ingerlatsineq pisinnaavoq uumasoqarfinnik illersuiffiusussamik (’hot-spots’) misiligutitut toqqaanikkut, taamaattoq akunnequtsiussamik kaajallanneqarsimassalluni, uumasut pineqartut akornusersuisunit qanoq sunnertiatigissusiat apeqqutaatillugu annertussuseqartussamik. Akunnequtsiussap taassuma illersoniakkap qiterisaa akornuserneqarnaveersaartissavaa. Taamaattut – tassa ’hot-spots’ + akunnequtsiussaq – iluani aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinissaq killilersugaassaaq aammalu piffissani uumasut pineqartut sanngiinneruffigissaanni unitsilluinnarneqarsinnaalluni.

 

Tunumi Tunullu Avannaani Nunami Allanngutsaaliukkami aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinissamut periarfissaqartitsisoqarnera nunani tamalaani pissusiusunut atatillugu qaqutigoortuuvoq. Nuna tamanna aamma nunap qaani imermilu assigiinngitsunik uumasoqarfittut toqqagaavoq, taamaattunilu aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit pisortanit nakkutilliinikkut ingerlatsivissatut aggorlugit immikkoortitat pingasuusut ilaanni marlunni ajornartinneqanngilaq. Nunami Allanngutsaaliukkami suli taamatut agguilluni immikkoortiterisoqanngilaq. Nunami Allanngutsaaliukkami pinngortitamik illersuiniutit marluusut imminnut assortuupput, aamma Nunap Allanngutsaaliukkap taamatut nunanik allanngutsaaliunermik oqartarnermut (nunami namminermi nunanilu tamalaani paasineqartarneranut) sanilliullugu, aamma nunap qaani imermilu uumasoqarfiusutut eriagisassanik toqqaasarnermut sanilliullugu qanoq inissisimanerata paasineqarnissaa pisariaqarpoq.

 

Naalakkersuit iliuusissanut pilersaarusiamik nutaamik 2004-mi novembarimi aalajangiussaqarput nunap qaani imermilu uumasoqarfiup atuulluarsinnaanissaanik angusaqarniutissamik, tassunga ilaalluni nunap immikkoortunut (iliuusissanut pilersaarummi "pisortat ingerlatsivigissaat"-nik taaneqartunut) agguataarneqarnissaa. Tassani nassuiaataasut aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinerit ’hot-spot’-it periaatsit tunngavigalugit pisortanit ingerlatsiviunissaannut siunnersuusiortoqarpoq, siunnersuullu taanna Nunap Allanngutsaaliukkap assigiinngitsutigut ineriartortinnissaanut pilersaarusiat nalilersorneqarumaarnissaanni ilanngunneqarsinnaavoq.

 

Nalunaarut tamaat pdf-format-inngorlugu (2.282 kB).

Bilag pdf-format-inngorlugu (7.914 kB).