Aarhus Universitets segl

No. 694: Life in the marginal ice zone: oceanographic and biological surveys in Disko Bay andsouth-eastern Baffi n Bay April-May 2006

Eqikkaaneq

Qeqertarsuup Tunuata Kitaata immikkoortoqarfiani uuliamut tunngasunik suliaqarnermi Periuseriniakkatut Avatangiisinik naliliinermut ilaatitatut immap sikuata killeqarfiani imarmiunik uumassusilinnik aamma pinngortitami ataqatigiinnermi pisartunik inissisimaffikkut piffissallu ingerlaneratigut agguataartoqarsimaneq upernaaq 2006-imi misissorneqarpoq. Ilaatigut ukiup ilaani assorsuaq pisoqarfiusumi uumassusillit assigiinngisitaarnerinut immikkoortortat pingaarutillit suussusersineqarnissaat, ilaatigullu uumssusillit inissisimaffimmikkut agguataarfiinik sunniuteqartartunik atugassarisat suussusersinissaat siunertarineqarput. Misissuinerit marluk ataatsikkoortillugit suliarineqarput: Timmisartumit timmissanik imarmiunik aamma uumasunik miluumasunik imarmiunik kisitsinerit (linjetransekti), kiisalu imarsiorluni angalaarneq linjetransektinut ataqatigiissitaq. Angalaarnermi km-it qulit missiliorlugit uuttortaavinni 116-ini timitalinnik uumassusilinnullu paasissutissat katersorneqarput, uuttortaaviillu akornanni timmissat imarmiut uumasullu miluumasut imarmiut kisinneqarput. Appat nerisaat suunersuut misissorniarlugit imartami katersarineqarput. Angalaarnermit paasissutissanik ilalersuiniarluni ilaatigut qaammataasakkut tunngaveqartumik uuttortaanerit atorneqarput.


Sap. akunnerini pingasuni misissuiffigisap ingerlanerani kissassutsimik tarajoqassutsimillu napparissunik misissuinerit inissisimaffikkut allanngoraalaartoqarfiusunik erngup napasuliaasanngorlugu misissugarisap ikiariissitaarnerata annertusiartuaarneranik takutitaqarput. Inuussutissaasut katersuuffigisaat nalinginnaasumik annertupput, taamatullu fytoplanktoninik (algit tappiorannartut) upernaakkut naajorartoqarnissaanut atugassarititat tamaaniillutik. Umiarsuarmit soorlulusooq qaammataasamit misissuiffittut piffissarisap ingerlanerani klorofyleqassutsimik uuttortaanerit qaffariaammik takutitaqarput. Misissuiffigisap kujataatungaani Ikkannersuarmi (Store Hellefiskebankemi) naajorarneq siusinnerusorpasissukkut pisarpasippoq, immaqa tamanna ikkakannersuummat, taamaattumillu sumiiffimmi fotiskimi (fotosynteseliornissamut qaamanerup naammaffiani) fytoplanktonip illutik, tassalu aamma ikiariissitaarisoqarnera sioqqullugu.


Erngup napasuliaasap qullersaani mesozooplanktonini uumassuseqatigiit (uumasuaraaqqat 2 mm-it inorlugit angissusillit) assigiinngiiaanik pingasunit takussutissaqarfiunerupput: Erngup pississartui kinguaariit Calanus (64%-it), kaattungiiaat ilaasa qullugiaat (16%-it) aamma kinguppaat qullugiaat (12%-it). Atortorissaarutinik pigineqartunik planktonit uumasuaqqat anginerusut qaqutiguinnaq pisarineqartarput. Misissuiffigisami erngup pississartui sumi tamani takussaanersaapput, taamaallaat Ikkannersuarmi kaattungiiaat ilaasa takussaaffiginerpaaffigisaanni pinnatik. Zooplanktonini uumassuseqatigiit ataatsimoortut sumiiffimmit sumiiffimmut assorsuaq assigiinngiiaarput, erseqqissumik najoqqutaqarpasinngitsumik. Eqimattakkuutaani pingaarnerni pingasuni tamani inissisimassutsimi agguataarnermik sikoqassutsip sunniivigigaa naatsorsueqqissaaraluni ilusiliat takutippaat. Erngup pississartuisa kinguppaallu qullugiaasa sikortaqarpallaartut ilaatigut tikissimanaveersaartarpaat, kaattungiiaalli ilaasa sumiiffiit assorsuaq sikutaqartut annikitsumillu ikiariissitaarisoqarfiusut annertuupilussuuffigalugit. Aalisakkat qullugiaat tassaapput putooruttut, Ikkannersarsuup eqqaani takussaanerpaallutik.


Misissuiffiusumi timmissat imarmiut amerlassusaat timmisartumit kisitsinernit missiliorneqarput. Upernaap nalaani sumiiffigisaq timmissanit millionit missaannit tamakkiisumik atorneqarpoq. Assigiiaat amerlanerpaat tassaapput appa (430.000-it) aamma miteq siorakitsoq (400.000-it), malitsigaallu qaqulluk (89.000-it), taateraaq (77.000-it) aamma serfaq (21.000-it). Ikkannersuup eqqaani naqqup uumasuinut nerisaminnut attaveqarnissaminnut ikkassuseqartumi meqqit siorakitsut amerlanerpaapput. Assigiiaat nalinginnaat sinnerisa inissisimaffimmikkut agguataarnerat paasiuminaanneruvoq, ilaatigut piffissaq misissuiffiusoq sivisungaatsiarmat, ilaatigullu nerisatigut sikoqassutsimilu atugassarisat allanngoriartorneri ilutigalugit timmissat agguataarneri allanngorsimagunarmata. Upernaami naajorarfiusut inerikkiartorluarsimaffigisaanni qaqulluit taateraallu amerlanerusartut umiarsuarmit kisitsinernik tunngaveqarluni naatsorsueqqissaaraluni ilusiliat takutippaat, appalli itisooqarfiusut serfallu ikkattoqarfiusut najorumanerullugit. Ilutsilli tamakku arlaannaalluunniit annertoorsuarmik takussutissaqarfiunngillat.


Apparpassuit nerisaqarsimanngillat, sinnerinilu ivertebratit (amfipodit amikullu) aalisakkanit nalinginnaanerupput. Aalisakkani assigiiaat naarmiorisaat qularisassaannginnerpaaq tassaavoq ammassak.


Immami uumasut miluumasut amerlassusaat timmisartumit kisitsinernit missiliorneqarput. Misissuiffigisami assigiiaat nalinginnaanerpaat tassaapput natsiit (4600-it), qilalugaq qaqortaq (1400-it), ussuk (1200-it), arfivik (450-it) aamma aaveq (420-t). Missiliuinerilli assorsuaq isumannanngitsuupput, qularutissaagunanngitsumik ikippallaartutut missiliuutaallutik, uumasut piffissap ilarujussuani aqqaamasimanerinut naqqissorneqarsimannginneri pissutigalugit.

 

Rapporten  i pdf-format (8.528 kB)