Aarhus Universitets segl

Nr. 337: Population size and habitat use of breeding seabirds in Northeast Greenland

Frederiksen, M., Mosbech, A., Andersson, A., Castro, A.C., Egevang, C., Fort, J., Grémillet, D., Linnebjerg, J.F., Lyngs, P. Nielsen, H.H. & Rømer, J.K. 2019. Population size and habitat use of breeding seabirds in Northeast Greenland. Field studies 2017-18. Aarhus University, DCE – Danish Centre for Environment and Energy, 48 pp. Scientific Report No. 337. http://dce2.au.dk/pub/SR337.pdf

Eqikkaaneq

Timmissat erniortarfiinut piffiit pingaarutillit sumiissusersiniarlugit Kalaallit Nunaata kangiani avatangiisit misissorneqarnissaannik pilersaarutip ilaattut 2017-imi 2018-imilu imaani timmissat uumasoqatigiit assigiinngitsut misissuiffigineqarsimapput. Sulilluarnissat siunertaralugu aaqqissuussinikkut unammilligassat pissutaallutik missuinissat pilersaarutaareersut tamarmik naammassineqarsinnaasimanngillat. Misissuinerit tullinnguuttut naammassineqarput:

2017-imi Kalaallit Nunaata kangiata imartaata eqqaani Henrik Krøyer Holmemi taateraarnat erniortut GPS-ikkut malinnaavigineqarput. Timmissat ullui teriannissanit neriniarneqarfigineqarnerujussui pissutigalugu paasissutissat katersorneqartut ikittuinnaasimapput piffissarlu manniliorfiusoq kisiat misissorneqarsimalluni. Taateraarnat uumaffigisaminniit avannaani kujataanilu 30-40 km-inik ungasitsigisumi sikup sinaaniit neriniartarput.

2018-imi naajavaarsuit Station Nordip eqqaani aammalu taakanngaanniit 18 km-inik ungasitsigisumi uumasoqatigiinni aatsaat ilisimaneqalersuni nassaarineqartut GPS-ikkut malinnaavigineqarput. Naajavaarsuit Henrik Krøyer Holmemeersut pilersaarutitut nanineqarsinnaasimanngillat timmissallu nanineqartut Kalaallit Nunaata kangiata imartaani ataatsimullu isigalugu Kalaallit Nunaata imartaani annikitsuinnarmiissimapput.

Paarlattuanik timmissat Wandelip imartaani Kangersuup avannaani neriniartarput. Piffissaq qaammat ataaseq tikillugu timmissanit qulinit paasissutissat pitsaasut pissarsiaraavut, taakkua tamarmik ataatsimut 41.000 km-ini 292-eriarlutik neriartortarsimapput. Neriartortarnerit assigiinngitsut pingasut paasineqarsimapput, taakkualu ataatsimut isigalugit Kalaallit Nunaata imartaani pisimapput:

  • Sikuni maniilarsuarni km-ini tusindilikkaani arlalinni timmisarput, matumani timmissat inuussutissaminnik naammattunik ilaatigut puisit timaannik sivisuumik ujarlertarsimagunarlutik.
  • Sikoqannginnersanut qaninnernut angalaarnerit sivikinnerusut arlaqarnerusullu, matumani timmissat aalisakkanik peqqunnillu ujarlertarsimagunarlutik.
  • Timmissat ataasiakkaat amerlasooriarlutik sikumut iigartartumut nakkaakkajuttumut Marsk Stig Bræmut angalaartarsimapput, matumani peqqunnik imarmiutanik imermukariataarnermik pissuteqartumik toqusimasunik ujarlertarsimagunarlutik.
  • Taamatuttaaq timmissat malinnaavigineqartut tamarmik Station Nordip eqqaaniittarsimapput igaffiup eqqaani nerisassarsiortarsimallutik. Tamatumani ulluinnarni inuunerannut annertuumik sunniuteqartarsimanngilaq.
  • 2018-imi appaliarsuit Kap Høeghimi misissuiffigineqarput. Matumani filmiliuut automatiskiusoq ikkunneqarsimavoq, GPS-imik malinnaanermut atatillugu Franskillu Polarinstitutiata uumasoqatigiinni misissuineranut atatillugu Kalallit Nunaata imartaani appaliarsuit pillugit paasissutissanik pingaarutilinnik katersisussaq.

Timmisartumik Kalaallit Nunaata kangiani naajavaarsunnik kisitsineq pilersaarutaasimasoq 2019-imi naammassineqarpoq kingornatigullu nalunaarusiarineqassalluni.