Frederiksen, M., Boertmann, D., Labansen, A., Laursen, K., Loya, W.M., Merkel, F., Mosbech, A. & Aastrup, P. 2017. Review af det videnskabelige grundlag for færdselsregler i følsomme områder for dyrelivet i Grønland. Aarhus Universitet, DCE – Nationalt Center for Miljø og Energi, 62 s. - Videnskabelig rapport fra DCE - Nationalt Center for Miljø og Energi nr. 242. http://dce2.au.dk/pub/SR242.pdf
Kalaallit Nunaanni piffinni uumasunut pingaarutilinni akornusersuinerit pinngitsoorniarlugit annikillisarniarlugilluunniit angallannermut iliuuserineqartunullu malittarisassat assigiinngitsut qassiiupput. Aatsitassarsiornermut angallannertalimmut immikkut malittarisassaqarpoq, Timmissat pillugit timmissanut naleqquttunik qassiinik aalajangersagaqartaqarpoq, kiisalu najukkani malittarisassat assigiinngitsuupput, soorlu Tunup avannaarsuani nunarujussuarmi eqqissisimatitami. Malittarisassani assigiinngitsuni aalajangersakkat imminut naapertuuttuaannanngillat. Nalunaarusiami matumani siunertarineqarpoq malittarisassat kiisalu akornusersuineq pillugu malittarisassani ilisimatuussutsikkut tunngavigineqartut eqikkarneqassasut, kiisalu malittarisassat atuuttut iluarsisariaqarfii pisariillisarneqartariaqarfiilu naliliivigineqassallutik.
Akornusersuinerit uumasunut sunniuteqartarput navianartutut soorlu uumasutut kiisortutulli isigineqartaramik. Taamaammat uumasut pissusilersuutaannut assorujussuaq sunniuteqarsinnaapput, taamalu naammattumik nerisassarsiniarnissaannut sunniuteqartarlutik. Akornusersuinerit annertugaangata uumasut piffinnik nerisassaqarluaraluartunik najuijunnaarnerannik nassataqarsinnaapput taamalu uumasut ikiliartulernerannik kinguneqarsinnaallutik. Akornusersuinerit annikinnerusut uumasut ataasiakkaat neriniarnerannut sunniuteqarsinnaapput taamalu kinguaassiornerannik annikillisitsisinnaallutik. Inuit iliuuserisartagaanni piniarneq annerpaamik uumasunut akornusersuutaasarpoq, aammali allatigut angallannerit annertuumik sunniuteqarsinnaapput, pingaartumik angallatit sukkasuut nipiliortullu siumut naatsorsorneqarsinnaanngitsukkut ingerlasut akornusersuisarput. Uumasut ilaannikkooriarlutik akornusersuinernut sungiussisinnaasarput taamalu sunnerneqannginnerulertarlutik, pingaartumik akornusersuinerit navianartuimmut attuumassuteqanngittaraangata (soorlu piniarnermut). Aamma paarlattuanik akornusersuinerit akulikilliartuinnartillugit uumasut misikkarissigaluttuinnarsinnaasarput. Uumasut akornusersuinernut misikkarinnerpaasarput uumasut piffinni annikitsuni amerlasoorsuullutik katersuussimatillugit, angallarlussisimatillugit (soorlu timmissat isatillugit), aammalu paarisarialinnik kinguaaqartillugit.
Uumasut makku Kalaallit Nunaanni malittarisassat ataanniipput:
Ataatsimut isigalugit Kalaallit Nunaanni malittarisassat akornusersuinernut annertuunut illersuutaalluarput, kisiannili pisariillisaasoqarsinnaavoq ilaatigullu sukaterisoqarsinnaalluni. Malittarisassat pisariillisarumallugit inuit iliuusaat assigiit pisuni assigiinngitsuni pisaraluarunilluunniit assigiimmik malittarisassiorneqartariaqarput, taamaalilluni ajornartinnagu aatsitassarsiortoqarnerani angallannermut taamaallaat atuunnissaat pinngitsoorneqartussanngorlugu. Nunanut issittumiittunut allanut sanilliullugu Kalaallit Nunaata immikkoorutaa tassaavoq aalajangersakkat amerlanerit qitiusumik aalajangersagaasarmata, najukkanilu killilersuutit ikittuinnaasarmata. Taamaalillutik Kalaallit Nunaanni malittarisassat paasilertoruminarnerusaqaat atortinnissaallu pisariinnerusaqaluni, pitsaaqqutaallu tamanna attanneqartariaqarpoq.